Linnupeletaja

Pääsukesed pöörduvad samasse kohta tagasi

Pääsukesed on koduhoidvad, kuid kahjuks tekitavad maja räästas või tööstus- ja kaubahoone laealuses asuvad pesad kaasneva reostuse tõttu inimesele meelehärmi. Kuna pääsukestel on harjumuspõhine eluviis, pöörduvad lisaks vanematele samasse pesitsuskohta tagasi ka pojad. Seega on väga oluline eemaldada soovimatutest paikadest vanad pesad, et linnud neid taas kasutusele ei võtaks.

Kuidas pääsukesi eemale hoida?

Kui pesad on maha jäetud, tuleb kõik vanad pesad täielikult eemaldada ning ümbrus hoolikalt lindude väljaheidetest ja sulgedest puhastada. Kasutage puhastusvahendit ja kaaluge hooldatavate pindade immutamist või ülevärvimist. Pääsupesade eemaldamiseks on vaja taotleda luba Keskkonnaametist.

• • Paigaldage võrgud. Linnuvõrgud on parim lahendus pääsukeste peletamiseks, mille puhul võib garanteerida 100% toimivust. Neid linde on äärmiselt raske eemal hoida ning see füüsiline takistus blokeerib täielikult nende juurdepääsu eenduvate osadega majaseintele, räästaalustele ning muudele pääsukesi ligi meelitavatele pragudele ja õõnsustele või kaetud aladele, kuhu pääsukestele meeldib oma pesi ehitada. Hoolitsege, et võrk ei oleks liiga lähedal, et pääsukesed ei kinnitaks pesa läbi võrgu räästa külge.

• • Kasutage linnutõkkeid. Tavaliselt aknalaudadelt või katuseservadelt lindude tõrjumiseks kasutatavaid linnutõkkeid saab edukalt kasutada ka pääsukeste eemal hoidmiseks. Ehkki lahendus tundub kulukas, on linnutõkkeid kergem paigaldada kui võrke, see on lahendus pikkadeks aastateks ning nende efektiivsus pääsukeste tõrjel on samuti 100%.

• • Võtke kasutusele laserid. Laserikiir häirib linde ning tekitab neis ohutunde. Laserid on efektiivsed, sest laserikiirega ei ole võimalik ära harjuda. Lasereid on kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes. Laserite miinuseks on, et nende mõju päikeselise ilmaga on väike.

• Lisaefekti annavad visuaalsed linnutõrjevahendid.  Linnupeletuslindid töötavad iseseisvalt, kuid neid ja teisi visuaalseid peleteid võib kasutada paralleelselt laseritega.

Hea teada!

Huvitav tähelepanek on see, et linnu hädakisa tegevad peletusvahendid annavad pääsukeste puhul pigem kehvemaid tulemusi.

Rästad

Kuidas peletada rästaid?

Farmid, marjaistandused, põllud, põllumajandusrajatised ja muud välialad:

Öökulli kuju on elusuuruses järeletehtud enim kardetud röövlind. Selle muljetavaldava toote tuult alla võttev kujundus, jahtipidava linnu lennuasend, hirmutavad klaasistunud silmad ning suur tiivaulatus hoiavad tõhusalt linnud ja muud väiksemad kahjurloomad teie kinnistult eemal.

Rästad pagevad ka tuuletallaja ja rebase kuju eest, mis on samamoodi kui öökullgi nende looduslikud vaenlased. Kujud on elusuuruses, tõetruu väljanägemise ning ilmastikule hästi vastu pidavad.

Ähvardavalt mõjub kullikujuline lohe, mis pika ridva otsas olles liigub koos tuulega. Lohe on näidanud efektiivsust aedades, parkides, väljakutel, linnamajade katustel jms.

Linnupeletuslint on visuaalne holograafilise efektiga linnupeleti. Lint peegeldab pimestavat valgust, tehes samal ajal tuules plagisevate tiibade häält. See ehmatab oma mitmeandurilise ründetaktika abil linnud põgenema. Linnupeletuslinti on lihtne paigaldada mistahes kahjurlindude mandumispaika – neid saab siduda teivaste vahele, riputada sarikate külge või mässida ümber taimede.

Linnupeletuspallid ja kullisilmad on visuaalsed linnuhirmutid, mis on järeletehtud 3D röövlinnusilmadega kujutised, mis liiguvad tuules ja peletavad kahjurlinnud eemale. Paigutage linnupeletuspallid lihtsalt paikadesse, kus on probleeme kahjurlindudega; röövlinnu põrnitsev pilk ja pärani suu hoiavad musträstad teie kinnistust eemal. See on efektne, kulutõhus ja samas lihtne lahendus, mis sobib ideaalselt soovimatute lindude tõrjeks samamoodi sisetingimustes kui ka välitingimustes – küünides, garaažides, ukseavades, farmides, põllumajandushoonetes, golfiväljakutel, parkides, aedades, haljasaladel, puudel, jahisadamates jms. See toode vajab väga vähest hooldust kui üldse ja seda on lihtne paigaldada kuhu tahes, kus on probleeme kahjurlindudega.

Aedades ja väiksemates parkides:

Väiksematel aladel tasub kasutada ka erinevaid kujusid – öökull, tuuletallaja, rebane – kes on rästaste looduslikud vaenlased.

Ka eelpool mainitud linnupeletuspallid (näiteks need ja need) hoiavad rästaid efektiivselt eemale.

Elamu- või ärirajoonide, põllumajandus- ning tööstusehitiste ja muude poolsuletud alade jaoks:

Heli tekitav linnupeleti Bird Gard Rästaste Peletaja, mis kasutab loodusest salvestatud lindude hädakarjeid ja röövlinnukisa selleks, et peletada kahjurlinde, sh musträstaid, kuldnoklasi, kormorane, mägikormorane ja ronki. Programmeeritav seade võimaldab reguleerida helisid, helitugevust, intervalle ja tööaegu. Linnud peletatakse eemale röövlindude kisaga ja hädakarjetega, mis ajavad kahjurlinnud segadusse ning tekitavad neis ebakindlust ja hirmu.

Suuremate elamu-, äri- ja põllumajandusrajoonide jaoks sobib tööstuslik heli tekitav linnupeleti Bird Gard Super Pro, 4-suunalise valjuhääldiga seade on täielikult programmeeritav helitugevuse, helide intervallide ja töötundide reguleerimiseks. Seadet on lihtne paigaldada ja see on veekindel, mis teeb sellest ideaalse linnutõrjevahendi kasutuseks parkimisplatsidel, laoruumides, viljapuuaedades, marjaistandustes ja mujal. Heli leviala suurendamiseks on soovitav juurde võtta ka lisakõlar.

Kajakad on laialdaselt levinud

Kajakad või õieti merikajakad asustavad kõiki maailma mandreid, kaasa arvatud Antarktika. Juba üksi Põhja-Ameerikas on vähemalt 28 kajakaliiki, üle maailma tuntakse üle 50 liigi.

Kuigi linnud kujutavad endast inimestele väga harva tõsist ohtu, kardavad paljud neid siiski, sest nad võivad kanda parasiite, haigusi ja baktereid nagu kolibakter (Escherichia coli, lüh. E.Coli) ja salmonella, nende väljaheited võivad kanda psitakoosi (ornitoos) ja seennakkusi nagu histoplasmoos ja krüptokokoos, samuti peetakse linde üldiselt „räpasteks“, kuna nende loomus on oportunistlik – nad ei põrka tagasi roiskunud toidu sorimisest prügikastides ja jäätmehoidlates.

Kajakatega, nagu lindudega ikka, kaasneb palju kisa ning väljaheited, mida inimesed peavad ebameeldivaks. Nad oluliselt ei karda inimesi ning seega tulevad üsna majade ligi, eriti veekogude lähedastes kohtades.

Kuidas kajakaid eemale peletada

• Hoonete katustelt, akna- ja ustepealsetelt – tõhusaim meetod kajakatõrjeks on võtta kasutusele kõrged linnuogad („linnusiilid“). Metallist ogad on piisavalt pikad ja tihedalt ribal, ükski lind ei taha sinna isegi lähedale tulla. Seega töötab kõikide lindude puhul ja on kõige efektiivsem peleti üldse. Maandumist takistavate linnupeletite paigaldamine on lahendus mitmeteks aastateks.
• Katustelt aitavad kajakaid tõrjuda ka linnupeletuslohed. Kui tööstushoonete lähedal ei ole elumaju, sobivad kajakate tõrjumiseks helilised peletid, näiteks Agro Pro.
• Põldudelt, põllutöö- ja tootmishoonetest, hoidlatest – elektroonilised seadmed nagu lindude hädakisa tegev Agro Pro nelja, kolme või kahe hektari kaitseks või Agro Pro mini kuni poole hektari kaitseks, tööstuslik laser automaatpeleti, laserid sise- või välistingimustesse või gaasikahur, samuti visuaalsed hirmutusvahendid nagu kullisilmad. või linnupeletuspallid.

Soovitav on erinevaid hirmutusviise kombineerida.

Varesed on üldtuntud inimeste ja loomade segajad.

Varesed on tuntud oma julguse poolest. Nad näitavad üles agressiivsust isegi suuremate lindude suhtes nagu kullid, haigrud ja öökullid ega kohku tagasi koerte ning inimeste lähedalolekust. Just sel põhjusel on vareste tõrjumine küllaltki keerukas. Õnneks armastavad need linnud mugavust, nii et kui nad leiavad mingi ala enda suhtes vaenuliku olevat, lähevad nad meeleldi mujale.

Viise vareste tõrjumiseks

1. Tõkestage alale juurdepääs. Linnuvõrk on tõhus ja iseenesestmõistetav lahendus, eriti aiaalade puhul, kuna see moodustab tõkke, mida varesed ja teised linnud ületada ei suuda. Kui ainsateks kimbutajateks on varesed ja väiksemad linnud probleeme ei tekita, võib paigaldada suuresilmalisi võrke, kuna tegemist on üsna suurte lindudega.
2. Pange ala ähvardavalt mõjuma. Kasutage linnupeletusseadmeid:  Bird Gard Vareste Peletaja ja Gaasikahur – need on vareste vastu võitlemiseks ülitõhusad relvad, samuti aitavad nad tõrjuda teisi linde, näiteks musträstaid ja kuldnoklasi, põldudelt ja tööstusaladelt. Otse loodusest salvestatud röövlinnukisa loob illusiooni, et see piirkond ei ole ohutu. Veenduge, et järgiksite kõiki juhendeid ja võimalusel seadistage seade juhuslikele intervallidele – see muudab varesed valvsaks ja hoiab nende meeled ärevil. Korduvate mustritega harjuvad need linnud kiiresti.
3. Kasutage visuaalseid linnuhirmuteid. Pea alaspidi pööratud varese kuju mõjub hoiatavalt imiteerides surnud liigikaaslast ja töötab seetõttu väga hästi. Linnupeletuslindid ja linnupeletuspallid on eriti tänuväärsed vareste peletajad – lisaks varestele hoiavad eemale ka kõiki teisi linde. Samuti töötab alati nn traditsiooniline hernehirmutis.
4. Võimendage linnutõrje tulemusi veelgi, kasutades mitut erinevat meetodit samaaegselt. Kui lisate elektrooniliste linnupeletusseadmetega varustatud alale linnuhirmuteid, on tulemus kindlustatud. Visuaalsed hoiatusvahendid (nagu näiteks hernehirmutised) toimivad kõige paremini, kui kasutada neid koos muude taktikatega.

Eriti just tööstusaladel tuleks esmalt veenduda, et ala oleks hoolikalt linnumustast puhastatud ja võimalusel eemaldage territoriaalsed tähised. Parima tulemuse saamiseks optimeerige linnutõrje meetodeid ning pidage meeles visuaalseid linnuhirmutite asukohta iga paari päeva tagant muuta. Varesed on targad linnud ning saavad kiirelt aru, kas tegemist on ohuga või mitte.

Tuvid on linnapildis tavaline nähtus. Neid leidub kõikjal, kus on inimtegevus ehk võimalus kergelt süüa saada. Kahjuks ei ole tuvid vaid silmale ilus vaadata, vaid toovad endaga kaasa üksjagu meelehärmi.

Kahjurtuvidega seotud probleemid

• Kahjurtuvide väljaheited  – tuvi tekitab nädalas kuni pool kilo väljaheiteid
• Tuvid kannavad haigusi nagu krüpokokoos, histoplasmoos, taksoplasmoos ja salmonella
• Tuvid kannavad edasi teisi kahjureid nagu kirbud, puugid, täid ja lestad
• Ebasanitaarsetel (linnumustast puhastamata) pindadel on libisemis- ja kukkumisoht
• Tuvid teevad oma pesasid ventilatsioonisüsteemidesse ja korstnatesse, põhjustades tuleohtu
• Toitumis- ja pesitsusjäägid katusel ummistavad sadevete äravoolukanaleid põhjustades fassadikahjustuse ohtu
• Suured puhastus-, parandus- ja hoolduskulud

Kuidas peletada tuvisid?

Tööstushoonete ja eluhoonete lamekatused:

Lamekatuse perimeetrile paigaldatud linnutõkked hoiavad ära tuvide istumise ja toitumise katusel. Linnutõkete eelis on, et need töötavad kõikide linnuliikide, ka kajakate vastu, kes armastavad katustel pesitseda.

Kõikjal, kus leidub etteulatuvaid osi, eendeid, karniise jms:

Tõkestage tuvide maandumist nendel pindadel, paigaldades sinna linnutõkked, mis tagavad alati 100%-lise kindlustunde – tuvid sinna enam ei maandu! Ka on soovitav pinnad ümbritseda linnuvõrkudega.

Vabaõhualad: 

Taaskord tõkestage võimalusel lindude sisenemist aladele linnuvõrkude abil. Professionaalsete linnuvõrkude puhul on tõhusus tagatud, eeldusel, et võrgud on paigaldatud korrektselt ning neid ei ole eemalt näha.

Tuvid kogunevad tihti avalikele aladele nagu pargid ja väljakud, kus neid meelitavad ligi turistide ja möödujate poolt maha visatud toidujäätmed ja praht. Hästi töötavad tuvide hirmutamisel paugutid, kuid neid pole ehk soovitatav rahvarohketesse kohtadesse paigaldada, sest vali pauk võib inimesi ehmatada ja häirida. Samuti annavad efekti visuaalsed linnupeletid nagu rebase või hundi kuju. Suurtele väljadele on soovitatav paigaldada lisaks linnupallid.

Samuti peaksid kinnisvarahaldurid kindlasti KEELAMA tuvide toitmise, kuna toit on äärmiselt ligitõmbav põhjus, miks tuvid samadesse paikadesse tagasi pöörduvad. Hoidke hooldatav ala võimalikult puhtana – see annab alati tulemusi.

Heli tekitavate linnuhirmutite mõju tuvide tõrjumisel suurematel väliterritooriumidel annab tulemust juhul, kui lindude toitmise probleem on välistatud.

Poolsuletud ja suletud alad:

Vahel leiavad kahjurtuvid tee ka poolsuletud rajatistesse nagu laadimiskaid, laohooned, lennukiangaarid, staadionid ja muud sarnased paigad. Rajatiste haldajad saavad tuvisid sellistelt aladelt eemale tõrjuda, muutes hoonesse sisse pääsemise tuvidele raskeks. Uste kaitsmisel saab kasutada lasereid. Karniisidel ja katuse servadel ning teistes kohtades, kus tuvid istuvad, saab kasutada linnutõkkeid.

Kindlasti aitab tuvipesade pidev eemaldamine, et linnud mõistaksid ala ebasobivust pesitsemiseks.

Uuri linnu kohta lähemalt

Esimene põhiline viga, mida tehakse, on see, et ei uurita täpsemalt, millist lindu soovitakse peletada. Kui gaasikahur välja arvata, siis enamus linnupeletajaid on mõeldud spetsiaalsetele lindudele või linnu GRUPPIDELE. Näiteks kui soovite peletada vareseid, siis öökulli kuju tõenäoliselt ei mõju, kuna öökull ei ole looduses varese vaenlane. Varest tuleks peletada kas spetsiaalse häälitsuspeletaja või surnud varese kujuga. Ka näiteks laser töötab enamasti ainult rändlindude, tuvide ja pääsukeste puhul.

Enneta viga

Peletajast on vähe kasu, kui lindudel on juba söögikoht teada. Ehk kui teie maasikaid või mureleid on lindude poolt juba natuke söödud, siis nad teavad, et selles kohas on toidulaud kaetud, ning tulevad kindlasti tagasi.

Et seda ennetada, peaks hirmutised üles panema juba varem, enne saagi valmimist, et linnud ei julgeks isegi vaatama tulla.

Muuda asukohta

Üks suuremaid vigu, mida igapäevaselt näeme, on see, et ostetakse hirmutiskuju (pall, öökull, mõne looma kuju) ja see jäetakse ühte kohta mitmeks nädalaks seisma. Linnud on väga targad ja kui see hundi kuju ikka ei tule lähemale, siis järelikult pole ohtu. Kuju asukohta tuleks iga päev muuta, siis on see lindudele hirmutav.
Ka lohe, mis iseenesest on üks viimase aja kõige tõhusamaid ja lihtsamaid linnupeletajaid, ei tohiks päris mitmeks nädalaks ära unustada. Suurema tuulega võib lohet hoidev nöör katki minna ja lohe ära lennata. Võib ka juhtuda, et lohe kerib ennast ümber ridva. Seega tuleks iga paari päeva tagant kontrollida, kas lohe ikka töötab nagu ette nähtud. Et lohe võib ajapikku katki minna, tuleks osta varulohe.

Aseta linnuhirmutis nähtavale kohale

Hirmutistega on nii, et midagi kõrgemal ja nähtavamal nad on, seda efektiivsemalt nad töötavad. Kui jätta pall või lohe väga madalale, siis linnud ei märka seda eemalt. Linnud peaksid ikka enne märkama hirmutist, mitte justvalminud punast maasikat. Samuti tuleks linnupeletid nii kõvasti maa külge kinnitada, et need ümber ei kukuks.

Ühest hirmutisest on tavaliselt vähe

Üksik peletaja kipub hätta jääma. Näiteks ei tasuks osta ainult palle või ainult linte. Need küll toimivad, aga üksinda jääb nende mõju üsna kesiseks. Seega oleks tark midagi juurde mõelda ja mõne teise linnupeletajaga kombineerida, näiteks teha juurde traditsiooniline hernehirmutis.